Oksana
Serebrjannikova
Дорогие девятиклассники!
Самая напряженная пора для школьников
- это время сдачи выпускных экзаменов. Данное пособие создано для тех, кто
решил сдавать ГИА по карельскому языку (ливвиковское наречие).
Вы знаете, что ГИА по родному языку состоит из 3 заданий:
1. Чтение текста, пересказ, высказывание собственного мнения;
2. Монолог по предложенной теме;
3. Разыгрывание предложенной ситуации в форме диалога.
В пособии вы найдете образцы текстов, которые помогут вам
подготовиться ко II части экзамена.
Возможно,
какие-то тексты подойдут вам полностью, какие-то частично, но любой из них
может служить основой для составления собственного рассказа. Я надеюсь, что вы не будете заучивать тексты наизусть, а
используете свое воображение и фантазию и сочините что-нибудь сами.
Hyvät yheksänden kluasan opastujat!
Opastujil
loppututkindolois piäzendyaigu on kiirehelline aigu.
Tämä
opastuskniigaine on tarkoitettu niilöile, ket tahtotah piästä karjalan kielen
livvin murdehen loppututkindos.
Työ tiijättö,
ku muamankielen loppututkindoh kuuluu kolme ruaduo:
1. tekstan lugemine, sanelendu, oman mielen ozuttamine;
2. pagin
annetun teeman mugah;
3. annetun
tilandehen kuvuandu dialogois.
Opastuskniigazes
työ lövvättö tekstat, kudamat autetah teidy varustuakseh tutkindon toizeh
ruadoh.
Erähät
tekstat toinah pätäh teile kogonah, erähät ei, ga joga tekstan pohjale voibi
luadie oma kerdomus.
Uskon, ku työ etto rubie
panemah tekstoi mustoh, a iče hyvin mietittö da luajitto omat kerdomukset.
Ezmäine teemu
Minä
olen Annʼoi. Sugunimi
on Ivanova. Minul on 16 vuottu. Opastun Veškelyksen školas, yheksändes luokas.
Minä ajatelen, gu školanvuvvet - paras aigu. Škola, kus mina
opastun, on ylen hyvä. Seizou se keski kyläs – Gagarinan pihal. Škola on suuri,
kaksikerroksihine. Školas ollah valgiet, suuret, puhtahat kluasat. Täs meidy
opastetah ylen hyvät opastajat. Hyö ollah ruadajat da pehmeisydämellizet
ristikanzat.
Školas
on voimisteluzualu, kus lapset sportujah. On tiedokonehenkluassu, kus lapset
tiijustetah äijy midä uuttu internetas. On syöndyperti, kus keitetäh ylen
magiedu syömisty.
Školas opastuu
72 opastujua. Minun kluasas opastuu 7 opastujua. Myö suvaičemmo opastumah. Joga
päiviä meil on kuuzi urokkua. Minule mielyttäy literatuuru, rahvahankunduoppi,
englannin da karjalan kielet. Karjalan kielen urokoil myö luvemmo, kirjutammo,
pagizemmo karjalakse.
Školas
on äijy pruazniekkua: 1 syvyskuudu, Opastajan päivy, Uuzi vuozi, 23 tuhukuudu,
8 kevätkuudu, 25 oraskuudu. Pruazniekkoil lapset lugietah runoloi, pajatetah
pajoloi, plʼašitah tansiloi.
Yheksänden
kluasan lopus meil ollah tutkinnot. Minä rubien kirjuttamah matematiekkua da
venʼan
kieldy. Vie mina valličin englannin da karjalan kieldy. 9 kluasan jälles minä
jatkan opastundu školas 10 da 11 kluassois. A sit lähten opastumah yliopistoh.
Kunne lähten vie duumaičen.
Toine teemu
Tänäpäi
monet ristikanzat matkustellah ken kus. Erähät suvajah ajella omua muadu myö,
erähät suvajah ajella ulgomualoih. Äijy venʼalastu ajelou
Turtsieh, Egiptah da toizih mualoih. Meijän karjalan rahvas puaksuh ajelou
Suomeh.
Matkustella
voibi bussil, junal, lendokonehel, mašinal, laival, jalloil. Matkustus on hyvä
dielo. Konzu ristikanzu matkustelou häi voi kaččuo äijy midä uuttu, voi
tiijustua äijy midä hyviä. Matkustajes voibi vastata uuttu dovariššua.
Minä
vie vähä kus olin. Kaksi vuottu tagaperin mina ajelin mustu merel leirih Anapa-linnah.
Sinne minä da vie toizet lapset ajoimmo junal 2 päiviä. Leiris minä huogavuin
24 päiviä. Minul ylen mielytti lämmin meri da päiväine. Kodih minä tulin hyväs
mieles.
Mulloi
meijän pereh oli Kiži-suarel. Huondeksel myö tulimmo busil Petroskoih.
Petroskois ostimmo liput da laival menimmö suareh. Kiži-suari seizou Oniegu järvel.
Sinne kävyy äijy turistua. Enämbi turistua sie on kezäl. Nikus muailmas ei ole
nengomii kirikkölöi kui Kiži-suarel. Suurin on Preobraženskoin kirikkö. Kaiken
päivän myö olimmo suarel da kačoimmo puukodiloi, kylylöi da ambaroi. Minä
puaksuh mustelen kui myö ajelimmo Kiži-suareh.
Minä
nikonzu en olluh Venʼan piälinnas Moskovas. Ylen
tahtozin sinne ajua. Vie minä tahton kaččuo Peterburgua. Muamo uskaldi minule
kävvä sinne.
Kolmas teemu
Suomi on
Europan mua. Sijoittuu se Europan pohjozel. Rajattau Venʼanke,
Ruočinke da Norjanke. Suomi on vahnu mua. Ezmäzet eläjät tuldih Suomeh 8500
vuvvennu enne meijän eerua. 6 talvikuudu 1917 vuvvennu Suomi sai iččenäzyön.
Suomes on 2 valdivo kieldy – suomen kieli da ruočin kieli. Suomen piälinnu
on Helsingi. Helsingi on suurin Suomen linnu. Helsingis eläy läs 600000 hengie.
Helsingi on opastundan da kulʼtuuran keskus. Helsingis on yliopistuo,
190 školua. Helsingis on äijy muzeidu da teatrua.
Suuret Suomen
linnat ollah Espoo, Tampere, Vantaa, Turku. Suomen prezidentu on Sauli
Niinistö. Suomen pinduala on 338424 km. Suomes eläy 5 millionnua hengie. Suomelazet
ollah ahkerat ristikanzat, suvajah puhtahuttu da čomuttu.
Suomi
on järvien da meččien mua. Suomes on läs 190000 järvie da 2000 jogie. Suurin
järvi on Saima. Suurimat jovet ollah Kemijogi, Tornijogi da Oulujogi. Joga
vuottu Suomeh kävyy äijy turistua. Heile ylen mielyttäy tama pieni, no ylen
čoma da puhtas mua. Äijy turistua tulou Helsingih, Tampereh, Kuopioh, Ouluh,
Turkuh, Porvooh. Luonnon mustomerkilöis on tundiettu mägi Aavasaksa. Ylen suures
käytökses Suomes on talventurizmu – sukset, snoubordu.
Minä
nikonzu en olluh Suomes, no tahtozin sinne kävvä.
Nelläs teemu
Karjal on
ylen čoma mua. Täs eläy dai eli äijy kuulužua ristikanzua, kudamii tietäh
Karjalas, Venʼas dai toizis mualois. Ulgomualoin
dovarišanke min pagizizin V. Brendojevan näh.
Vladimir Brendojev oli rodivunnuh 06 syvyskuudu 1931 vuvvennu Anuksen rajonas pienes
Randu-hieruzes Sammatuksen lähäl. Brendojevan muamo, Marija Ivanovna, oli hyvä
emändy. Tuatto, Egor Semʼonovič ruadoi kirvesmiehenny. Jo školas Volodʼa rubei
ladʼdʼuamah runozii. Oldih net venʼan kielel, vesselʼat da lyhyöt. Seiččie vuottu Volodʼa kävyi
Kuitežan školah. Sit opastui merimiehekse da ruadoi Valgien meren laivoile, kuduat
pyyttih kalua. Kymmene vuottu oli häi «Nalim»
laival kapituanannu. Sie hänel oli tusku omua randua. Vladimir rubei
kirjuttamah runoloi omal karjalan kielel. Ezmäzet runot oli painettu 1972
vuvvel. Brendojev kirjutti kniigat:Anusrandaine: runot karjalan
kielel; Hiilau huoli: runot karjalan kielel; Kadajikko: runot da runoelmu; Kyl’mil:
kerdomukset karjalan kielel; Sa olet armas: runot da runokiännökset; Runot; Sana,
kuultu muaman suus: Karjalazet runot lapsil; Jättie hyvä jälgi muale: runot da
runokiännökset.
V.
Brendojev kuoli 24 ligakuudu. Häi oli tovelline karjalaine, suvaičči omua
muadu, omua karjalan kieldy.
Viijes teemu
Venʼa on
suuri da kaunis mua. Äijy kuulužua ristikanzua on Venʼas.
Ezmäine kosmonavtu Jurii Gagarin, piirustai Ilja Repin, pajattai Alla Pugačova,
liägäri Nikolai Sklifosovskii, sportumies Andrei Aršavin.
Minä
tahton sanella Aleksandran Puškinan näh.
A.
Puškin oli rodivunnuh 6 kezäkuudu 1799 vuvvennu Moskovas. Perehes oli muamo –
Nadežda Osipovna, tuatto – Sergei Lʼvovič,
sizär Olʼga da velli
Lev. Jo pienennu häi suvaičči kniigoi. Hänen buabo(muaman muamo), Marija
Gannibal, kirjutti: «En tiijä, midä roih minun vahnembas Saša-bunukas. Lugou
äijy knigua, a opastuu pahoi».
Kuuzi
vuottu Saša opastui Tsarskoselʼskois litseis (1811-1817). Täs
Puškin kirjutti äijy runuo. Ezmäzen kerran hänen runo «Dovarišale –
runoilijale» oli pandu žurnualah «Europan vestniekku» heinykuus 1814 vuvvennu. A
jo 1820 vuvvennu Puškinua nimitettin ezmäzikse venʼan
runoilijannu. Nygöi hänen poemua «Ruslan da Lʼudmila», runoromuanua
«Evgenii Onegin», druamua «Boris Godunov», pitkykerdomuksen «Kapitanan tytär»
dai toizii tuottehii tietäh kaikes muailmas.
Kuadui
Puškin 27 talvikuudu 1837 vuvvennu. Puškinan elos oli ylen lyhyt. No se ei
sudre mennyh. Häi on tovvelline Venʼan genii.
Kuvves teemu
Minä
tiijän äijy venʼan da karjalan perindölöi da pruazniekkoi.
Uuzi vuozi, Raštavu, Vieresty, Äijypäivy, Sroičan päivy, Iivanan päivy, Spuasan
päivy dai toizet pruazniekat kaunistetah ristikanzan elaigua.
Minun
armas pruazniekku on Uuzi vuozi. Minule mielyttäy tämä pruazniekku sidä periä
gu myö vastuammo sidä kaikel perehel. Enne pruazniekkua minä da sizär
čomendammo kuuzahastu. Panemmo kuuzen oksil kaikenluadustu čomua bobastu. Tuatto
tuou laukaspäi syömisty. Muamo luadiu saluattoi, keittäy kartohkua, žuariu lihua
da kalua. Myö autammo hänel kattua stolan. Konzu stola on valmis tullah buabo
da diedʼoi. Sit
myö kaikin istavummo da vuotammo uuttu vuottu. Kačommo televizorua, pagizemmo. Buabo
pajattau pajoloi. Myö syömmö magiedu syömisty. Konzu čuasut ozutetah 12 čuassuu
kaikin hyvitelemmö toine tostu uvven vuvvenkel: toivotammo tervehytty, ozua,
suvaičustu, lykkyy da kaikkie hyviä. Sit annammo lahjoi. Tänävuon mina sain
lahjakse 2 hyviä kniigua da pluattʼu. Sit plʼašimmo da
kižuammo kižoih. Uuzi vuozi menöy ylen vesseläh.
Seiččemes teemu
Kui i toizis mualois Suomes on omua perindyö da
pruazniekkua.
Suomelazet
vardoiten säilytetäh vahnoi
perindölöi da pruazniekkoi.
Yksi niilöis on hilläine pagin. Toine perindö on
goštien vastavus. Meil Venʼal ei ole nimidä pahua konzu
ristikanzu tulou goštih kuččumattah, Suomes goštih muga ei kävvä. Suomelazet
ylen hätken varustuakseh goštien tulendah. Paginas suomelazet sanotah toine
toizele – sinä. Suomelazil ei ole äijy ystäviä. Vie suomelazet suvajah saunua.
Suomelazet
pruaznuijah eri pruazniekkoi, no puaksumbah suvajah kirikkö pruazniekkoi. 6
pakkaskuudu – Loppiainen; kevätkuul-sulakuul – Äijypäivy; oraskuul – kezäkuul –
Helatorstai, Helluntai; kezäkuus – Juhannus; talvikuul – Raštavu.
Minul
mielyttäy suomen pruazniekku Raštavu. Suomes sidä vastatah 25-26 talvikuudu. 23
talvikuudu joga kodih tuvvah kuuzi, sidä čomendetah bobazil. 24 talvikuudu
suomelazet kävväh kalmoil. 25 talvikuudu kaikin mennäh kirikköh, viritetäh
tuohukset. 26 talvikuudu – vessel päivy. Rahvas tansitah, pajatetah. Suomen
raštavan väri – ruskei. Kaikin pannah piäle midä-tahto ruskiedu.
Kaheksas teemu
Minun
pereh on suuri. Perehes on 5 hengie. Myö elämmö Petroskois. Meil on
kolmepertihine fatieru. Muaman nimi on Svetlana Ivanovna. Hänel on 38 vuottu.
Häi on myöijy. Tuatan nimi on Ivan Nikolajevič. Hänel on 40 vuottu. Häi on
politsimies. Minun velli Sergei opastuu školas 7 kluasas. Hänel on 13 vuottu.
Minä olen Lena. Minul on 15 vuottu. Minä opastun 9 kluasas. Minun sizär Tanʼoi on 7-
vuodehine.
Häi
opastuu 1 kluasas.
Vie
minul on 2 buabua da diedʼoi. Yksi buabo Annʼoi(muaman
muamo) eläy Petroskois. Hänel on 60 vuottu. Häi on eläkkehel. Buabo ylen
suvaiččou kodielättilöi. Hänel on 3 kažii. Tuatan vahnembat eletäh Dʼessoilan
kyläs. Hyö ollah karjalazet. Kyläs heil on oma kodi. Koin rinnal on peldo. Diedʼoi da
buabo kazvatetah kartohkua da toizii kazvoksii. Myö suvaičemmo kävvä heile
goštih.
Meil on
ylen sovukas pereh. Myö yhtes luvemmo kniigua, kačommo televizorua. Kezäl
puaksuh kaikin kävymmö meččäh muarjah da sieneh. Talvel joga pyhäpäiviä
pastammo piiruadu. Vie myö suvaičemmo suksittua. Meijän armahin pruazniekku on
Uuzi Vuozi. Myö kabrastammo fatierua. Stolal panemmo kaikenjyttymiä syömisty.
Hyvitelemmö toine tostu uvven vuvvenkel. Vot mittuine on minun pereh.
Yheksäs teemu
Minun yhtenigäizet
joudaval aijal ruatah midä heile himoittau. Ken kävyy tansikerhoh. Ken
pajattau kuoros. Äijät suvajah sportua: ken juoksendelou, ken kižuau
jalgumiäččyh, ken uidelou. Erähät suvajah lugie. Monet istutah internetas. On
moizet, kuduat nimidä ei ruata, vaigu kävelläh pihal sinne-tänne.
Minä joudaval
aijal äijy luven. Minun armas luvendoteemu – elätit. Elättilöi minä ylen
suvaičen. Minun armas elätti on kaži. Minul on kaži Murka. Minä tiijän kui händy
kazvattua, mil händy syöttiä, kui lieččie voimatomuksis. Kai sidä minä luven
kniigois.
Vie
mina suvaičen piirustua. 2 kerdua nedʼalis minä
kävyn piirustus školah. Sie myö piirustammo luonduo, elättii, ristikanzoi,
kodiloi, puuloi i m.i. Joga pyhänpiän minä pastan magiedu piiruadu, enämbi
kaikkiedu minä suvaičen pastua šipainiekkua. Talvel minä suvaičen luistella, a kezäl
suvaičen kävvä meččäh muarjah da gribah.
Minul
on mieldykiinittäi elos sidä periä, gu minul on äijy suvaičustu.
Kymmenes teemu
Minun
kodoimua on pieni karjalaine kylä Veškelys. Enzimästy kerdua Veškelyksen
prihodu oli mainittu dokumentois vuvvennu 1788.
Veškelykseh
küläh kuulutah hierut: Kirikkömägi, Pappila, Padagdja, Makkoila, Vatčaila,
Niikoila, Pedri, Hoškoila. Lähäl ollah hierut: Loginselgü, Potkuselgü,
Niiniselgü, Meloilu, Lagilambi, Kaššalilambi, Savilačču, Ar‘koila, Padaniekku,
Vehkuselgü, Inžuniemi, Mikkoi, Pešin Semoi, Jurikku, Barti, Juplu, Pelleine,
Deku, Kudžoiniemi.
Kyläs
on äijü järvie: Kirikköjärvi (järvel seizoi kirikkö), Matkajärvi (järvi on
dorogupieles), Tervulambi (lammel lähäl laskiettih tervua), Maimulambi (järves
oli äijü maimua), Čižma, Koverlambi, Joučenjärvi.
Nygöi
Veškelükses eläü 600 hengie. Niilöis läs 65% ollah karjalazet. Külä on čoma
joga vuvvenaijal. Küläs on puu- dai kirpičču kodii.
Meijän
küläs on histourii-arhitektuurizii mustomerkilöi: Sorokinoin taloi da Georgien
časounu. On Veškelükses hüvä škola, kus opastuu 72 opastujua. Vuvvennu 1998
küläs avavui lapsienkodi. On 2 laukkua, počtu, ambulatourii. Kyläs pruaznujah
äijü pruazniekkua: Uuzi vuozi, Keviän vastavundu dai muudu. Joga vuottu küläs
on Veškelüksen pruazniekku – Sroičanpäivü.
Minä
ylen suvaičen omua kyliä!
Yhtestostu teemu
Joga ristikanzu tahtou olla tervehenny. No ei joga
niilöis pidäy huoldu omas tervehyös. Minä duumaičen gu ei pie tupakoida da
juvva viinua, a pidäy sportuija. Meil školas on kolme voimistelun urokkua nedʼalis. Se
on ylen hyvä. Urokoil myö juoksendelemmo, hypimmö, kižuammo eri sportukižoih: jalgumiäččyh,
pezämiäččyh, verkopezämiäččyh. Talvel urokoil myö suksitammo. Meijän školas puaksuh
urokoin jälles ollah sportukilbailut. Joda vuottu sygyzyl meil on «Tervehyön
päivy». Kai školʼnekat da opastajat mennäh meččäh
da sie huogavutah.
Minun perehes
sežo suvajah sportua. Talvel, joga pyhänpiän, myö kaikin syksitammo. Kezäl
ajelemmo polgupyöräl da kylbiemmo kezoidu. Puaksuh kävymmö meččäh gribah da
muarjah.
Vie
suvaičemmo kaččuo sportua televizoras. Sie ozutetah äijy sportuičijua. Minul
mielytetäh: futbolistu Andrei Aršavin, basketbolistu Andrei Kirilenko, borčuiččii
Nikolai Valuev, uidai Julia Efimova, tennisistu Marija Šarapova, jiäkurʼoihkižuaju
Nikolai Ovečkin, gimnastu Alina Kabajeva.
Sportu
andau ristikanzale vägie, hyviä mieldy, ayttau eliä!
Kahtestostu teemu
Muailmal
on äijy ekologien probliemua. Ken on viäry niilöis? Vastavus on yksi. Viäry –
ristikanzu!!!
Luondo
on meijän toine kodi. Ristikanzu omil käzil rikkou omua kodii. Mečät ollah kuattu.
Vezi järvis on ligahine, sidä periä kalua niilöis ei ole. Joga vuottu
tulipalolois häviey äijy zvierilöi. Suuris linnois on jygei hengittiä, sidä
periä gu ilmu ei ole puhtas. Äijy voimattomastu on pahas ekologies. Ristikanzu
duumaiččou, gu häi voi luadie luonnos, midä tahtou. Se ei ole muga.
Luondo
on ylen kaunis. Äijy kirjuttajua on kirjuttannuh luonnos. Äijy piirustajua on
luadinuh luonnonkuvii. Meile pidäy puolistua luonduo. Hyvin tiediä luonnon
zakonat.
Hyvä,
gu Karjalas on kohtii, kudamii rahvas vardojah. Ezimerkikse, puistolois «Kivač»,
«Paanajärvi», «Kalevalan» vazitah meččiä, elättilöi, linduloi da kaloi.
Myö
emmo voi eliä ilmai luonduo. Ei pie abeija luonduo! Ei pie katkata puuloi,
lykätä bankua järveh, nʼyhtie kukkazii.
Pidäy
auttua luonnol!
Kolmastostu teemu
Tänäpäi
äijy rahvastu opastuu eri kielii. Se on hyvä. Ylen äijy niilöis opastuu
anglien kieldy. Mindäh?
-Konzu
tiijät anglien kieldy on kebjembi löydiä hyvän ruavon.
-Konzu
ajat toizih mualoih on kebjembi keskustella rahvahienke.
-Internetas
äijy midä on kirjutettu anglien kielel.
Minä
opastun anglien kieldy viijenden kluasas algajen. Minä tiijän da kirjutan äijy
sanua anglien kielel. Hyvin ellendän opastajua. Maltan lugie da vähazen
pagizen.
Vie
meijän školas opastutah karjalan kieldy. Minä opastun karjalan kieldy ezmäzen
kluasan algajen. Karjalan kieli on Karjalan tazavallan kieli. Omua kieldy ei pie
unohtua. Nygöi ei ylen äijy rahvastu paistah karjalan kielel, sidä periä
karjalan kieldy pidäy vardoija da kehittiä. Karjalan kielel paistih meijän
buabat da diedʼoit. Hyö meile jätettih omua kulʼtuurua,
kuduadu parembi opastuo karjalan kielel. Karjalan kielel urokoil myö pagizemmo
eri teemoih, opastummo gramatiekkua, pajatammo pajozii, luvemmo karjalan
suarnoi da sananpolviloi, arbuammo karjalan arbaituksii.
Minä
duumaičen, gu enämbi ristikanzu tiedäy kielii se parembi on!
Nellästostu teemu
Monil ristikanzoil
mielyttäy taido. On eri lajiloi taidoloi: mualuamistaido, gruafikku,
kuvanvestotaido, arhitektuuru, kirjallizus, kinotaido, teatru.
Enämbi
kaikkiedu niilöis minä suvaičen kinotaiduo. Minä kačon äijy kinuo. Kinos voit
äijy midä tiijustua. Minun armas filʼmu on «Meri
Popins». Tämä filʼmu on ylen vessel da
mieldykiinittäi. Yhtes perehes on 2 lastu, Maikl da Džein. Heijän tuatto da
muamo ainos ruatah. Heile ei ole aigua kazvattua omii lapsii. Lapsien niškoi
hyö löydih kodiopastajua. Nuori naine vihmusuojunke käis ei anna lapsile
igävöijä.
Toizii
taidoloi mina sežo suvaičen. Ei ylen puaksun, no mina kävyn muzieloih da
teatroih. Petroskois mina olin kodialovehenmuzies, tuttiteatras da kanzallizes
teatras.
Petroskoin
kanzalline teatru oli alustettu Petroskois 1932 vuvvennu. Teatras voi kaččuo
ozutelmoi karjalan, suomen, venʼan kielel. Teatras on 2 lavua,
suuri – 300 tilua, pieni – 50 tilua. Nygöi teatran johtai on Šumskaja I.P.
Linnalazet dai linnan goštʼat suvajah kävvä Petroskoin
kanzallizeh teatrah.
Viijestostu teemu
Minun
mieldy myö ystävys on ylen hyvä sana. Ystävänke elos on vessellembi. On kenenke
paista, on kenel kyzyö abuu. Ystäväle sinä voit sanuo kai midä et sano toizile.
Minun
paras ystävy on Nazarova Olʼa. Myö opastummo yhtes kluasas.
Meijän ystävys kestäy jo 9 vuottu. Tunnustuimmo myö ezmäzes kluasas. Silloi myö
olimmo vie pienet. Nygöi myö jo olemmo suuret, dai meijän ystävys on suuri da luja.
Olʼa on
čoma, korgeikazvoine neidine. Hänel ollah suuret sinizet silʼmät,
pitkät mustat tukat. Häi hyvin opastuu školas. Häi puaksuh auttau minul luadie
matematiekan kodiruadoloi. Olʼa suvaiččou kodielättilöi. Hänel
on koiru da kaži. Olʼa äijy lugou. Vie Olʼa hyvin
pajattau.
Školas
dai urokoin jälles myö ainos olemmo yhtes. Kahtei myö suvaičemmo kävellä pihal.
Kaksi päiviä nedʼalis kävymmö uindualikkoh.
Talvel
suksitammo. Kezäl, konzu Olʼa on kyläs, myö puaksuh pagizemmo
toine toizenke telefonua myö. Minul on igävy konzu Olʼua ei ole
rinnal dai häi igävöiččöy minuu.
Kuvvestostu teemu
Vuvves on 4 vuvvenaigua: talvi,
kevät, sygyzy, kezä.
Talvi
on ezmäine vuvvenajan vellilöis. Talvi on vilu vuvvenaigu. Panou lundu. Puaksuh
ollah pakkazet. Tuhuu da tuulou. Lapset suvajah talvie. Hyö čuratah suksil,
ajellah mäispäi regyöl, luistellah jiädy myö. Luaijtah lumiukkoloi.
Tulou
kevät. Roihes lämmembi. Pastau päiväine. Sulau lumi. Suvespäi tullah
muuttolinnut. Čurčetah ojazet. Mua dai puut vihoitetah. Kai elävyy.
Kezä on
čomin vuvvenaigu. Mečäs kaunisti pajatetah linnut. Kukitah kukat. Kazvetah
muarjat dai grivat. Lapset kogo päivät ollah pihal. Heil ollah kezälomat. Hyö
kylbietäh kezoidu, päivitytäh, kižatah eri kižoih.
Sygyzyl
linnut kerävytäh parviloih da lennetäh lämmih mualoih. Puulois pakutah lehtet.
Net ollah ruskiet, ruspakot, keldazet.
Puaksuh
ollah vihmat. Rahvas pannah piäle lämmät sovat. Lapset mennäh školah.
Minä
ylen suvaičen keziä. Kezäl minä huogavun 3 kuudu. Kai lomat minä olen buaballuo
kyläs. Minä autan buabal kodiruadolois. Puaksuh mina kävyn meččäh keriämäh
muarjua da gribua. Kyläs minul on äijy dovariššua. Yhtes meile on ylen vessel.
Seiččemestostu teemu
Täs voibi sanella mis
himoittau. Minä sanelen karjalan kylys.
Karjalazet
ylen äijäl suvaittih kylyy. Kyly salvettih järvi da jogirandah. Karjalan kyly
oli mustukyly, uksičupus oli kivipäčči. Heinarrel kylyy lämmitetih jogapäiviä,
talvel – suovattoin. Karjalazet kylylöis ei pesty sobua, piettih sidä
puhtahannu. Karjalazet uskottih gu kylys eläy kylynižändy.
Mustu
kyly stroittih
parzilois. Ikkunat luajittih pienet. Lait,
uksi da veräi oldih madalat. Kylys oli kaksi ozua: senčoi da pezevys kohtu.
Suuri merkičys kylys on kivipäčil. Kivilöil oli kattil. Kattilas lämmitettih
vetty. Kivipäčil ei olluh trubua.
Yoga
kylys oli kartu. Kartas luaijttih lämmiä vetty, pestih lapsii. Korvois piettih
viluu vetty. Šaikas ristikanzu pezevyi da valeli iččiedu veil. Kauhal kylys
lykättih löylyy. Magei löyly parandi rahvastu kaikis voimatomuksis. Koukul
šelottih hiilet. Vihko oli luajittu niinipuus.
Kylyh
ristikanzu otti vastan. Karjalazet käytettih koivun, kadajan, pihl'an vastoi.
Meijän
perehes on kyly. Se on vahnu, mustu kyly. Gu tahtonet pestiäkseh kylys ota rengit
da mene järvel. Sit tuo halguo. Pane hallot päččih. Avua trubua. Viritä
tuohi. Konzu kyly lämbiey, kabrasta sen - pyhki kylyn, peze lattiet da laučat.
Salbua truvan. Anna kyly myöndyy. Hyviä löylyy!
Kaheksastostu teemu
Venʼa
on suuri valdivo. Sen pinduala on 17 098 246 km. Venʼal eläy
143,2 mln. hengie. Venʼan piälinnu on Moskovu.
Valdivokieli - venʼan kieli. Venʼan
prezidentu on Vladimir Putin. Venʼa
rajoittuu 18 mualoinke. Venʼa on monikanzalline mua. Venʼan
valdivo pruazniekat ollah: Uuzi vuozi, Naizien päivy, Voiton päivy, Venʼan päivy
dai muut.
Äijy turistua
kävyy Venʼah. Heile mielyttäy Venʼan
luondo, Venʼan linnat da Venʼan kulʼtuuru.
Puaksuh ulgomualointuristoi voi vastata Moskovas dai Piiteris. Sie on ylen äijy
muzeidu, mustopačastu, teatrua. Venʼal on
äijy hyviä linnua: Novgorodu, Volgogradu, Novosibirsku, Smolensku, Murmansku,
Tula, Novorossiisku da m.j.
Minä
tahtozin kävvä monih Venʼan linnoih, no olin vaiku
Piiteris.
Piiteri
on vahnu Venʼan linnu. Sen alusti Pʼotr I
vuvvennu 1703. Piiteris eläy 5 mln. hengie. Sijoittuu Piiteri Neva-jovel. Piiteris
mina olin 3 päiviä. Ehtin kaččuo Aurorua, olin Ermitažas, Venʼan
muzeis. Ajelin Nevua myö laival. Näin Mariinskii teatran, Talven dvorčan,
Aleksandro-Nevskii lavran. Kävelin Petergofua myö. Aigu proiji ylen terväh. Ei
himoitannuh lähtie iäres, muga hivin oli Piiteris.
Yheksästostu teemu
Helʼsingi on Suomen
piälinnu. Sijoituu se Suomen lahten rannal. Helʼsingis eläy
läs 600000 hengie. Helʼsingi alusti tsuari Gustav
Vasa vuvvennu 1550.
Nygöi Helʼsinki on
suurin Suomen linnu. Turistat suvajah olla Helʼsingis. Ket
oldih Helʼsingis sanottih vaiku hyviä täs linnas. Helʼsingis on
2 lendoazemua, rauduazemu, meriportu, yliopisto, 190 školua, äijy muzeidu,
teatrua, kinoteatrua. Helsingin piänähtävykset ollah: Senatan lagivo, Uspenian
kirikkö, Suomenlinna, eläinpuisto Korkeasaari, Kirikkö Temppeleaukio, akvaparku
«Serena», iloituksen puisto Linnanmäki.
Minä nikonzu en olluh Suomes,
no tahtozin sinne kävvä.
Ezmäi minä kävelizin Helʼsingin
pihua myö. Minä ajatelen, gu sie on ylen puhtas da čoma. Sit menizin
tyttiteatrah Sampo.
Vie
minä lähtizin Suomen kanzallizeh muzieh. Sijoittuu se Mannergeiman prospektil.
Muzien alustettih arhitektorat
G.
Gezellius, E. Saarinen, A. Lindgren. Omat veriät muzei avai 1916 vuvvennu. Muzieh
on kerätty äijy ozutteluezinehty: raududendua, medalii, ordenua,
juveliiručomendustu.
Tulgua
Suomen piälinnah Helʼsingih!
Kahteskymmenes teemu
Äijü voi
sanella mittuine on čoma da kaunis meijän mua. Sijoituu Karjal Ven’an luodehel.
Pinduala on 180,5 km. Karjal – on järvien da jogien mua. Täs on 61000 järvie.
Suurimat ollah Oniegu da Luadogu. Karjalas on läs 27000 jogie. Suurimat ollah
Vodla, Kem’, Onda, Unga, Čirka-Kem’, Kovda, Šuja, Suna, Vig. Karjalan piälinnu
on Petroskoi, kuduan alusti 1703 vuvvennu Petr I.
Ylen
mieldykiinittäi on Karjalan histourii. Ezmäzet ristikanzat tuldih Karjalah 6-7
vuozituhanden aigah enne mejän eerua. Karjalaine heimo on roinnuhes I vuozituhanden
aigah Karjalan kannaksel, pohjas-päivänlaskupuolizen Luadogujärven rannikol. 12
vuozituhandes Karjalan rahvahan formiruičus meni Novgorodan alavozes. 1478
vuvves Karjal liityi Ven’an tsentralizuitun valdivoh. 20 oraskuudu 1784
vuvvennu oli perustettu Anuksen gubernii. 8 kezäkuudu 1920 vuvvennu – Karjalan
Ruadairahvahan Kommuunu. 25 heinykuudu 1923 vuvvennu – Karjalan Avtonomien
Nevvostovaldivo Sotsialističeskoi Tazavaldu. 31 kevätkuudu 1940 vuvvennu –
Karjalan-Suomelaine tazavaldu. 16 heinykuudu 1956 vuvvennu - Karjalan Avtonomien
Nevvostovaldivo Sotsialističeskoi Tazavaldu. 13 kylmykuudu 1991 vuvvennu –
Karjalan tazavaldu.
Karjalas
on ylen äijy kummalistu čuppua. Turistat omil silmil voijah nähtä: Martsial’nie
Vodi, Kivač puisto, Karjalan tyttiteatru, Petroglifat,Oman muan muzei
Petroskois da äijy mida muudu.
Mieros
kaikile on tunnettu karjalan-suomen eepossu “Kalevala”.
Minä olen ylbei sendäh, gu
olen rodinuhes Karjalas!
Оставьте свой комментарий
Авторизуйтесь, чтобы задавать вопросы.