Инфоурок Другое Другие методич. материалыРазговорные темы на карельском языке

Разговорные темы на карельском языке

Скачать материал

 

Oksana Serebrjannikova

    

 

0_72428_c45b4f39_XL.jpgНадпись: 9. KLUASAN OPASTUJILE ABUH
(PAGINTEEMAT   KARJALAN KIELEL ) 


1338226086_gosudarstvennyy-teatr-kukol-respubliki-kareliya.jpg

 

 

 


0007fex9.jpg

018dcdc8f20cfe7e937c0ee93f2f7435989fe076.jpg127804kalevala19.jpg

 

 

 

 

 

Дорогие девятиклассники!

                            Самая напряженная пора для школьников  - это время сдачи выпускных экзаменов.  Данное пособие создано для тех, кто решил сдавать ГИА по карельскому языку (ливвиковское наречие).

       Вы знаете, что ГИА по родному языку состоит из 3 заданий:

1. Чтение текста, пересказ,   высказывание собственного мнения;

2. Монолог по предложенной теме;

3. Разыгрывание предложенной ситуации в форме диалога.

  В пособии вы найдете образцы текстов, которые помогут вам подготовиться  ко II части экзамена.

  Возможно, какие-то тексты подойдут вам полностью, какие-то частично, но любой из них может служить основой для составления собственного рассказа. Я надеюсь, что вы не будете заучивать тексты наизусть, а используете свое воображение и фантазию и сочините что-нибудь сами.

Hyvät yheksänden kluasan opastujat!

  Opastujil  loppututkindolois  piäzendyaigu on  kiirehelline aigu.

Tämä opastuskniigaine on tarkoitettu niilöile, ket tahtotah piästä karjalan kielen livvin murdehen loppututkindos.

  Työ tiijättö, ku muamankielen loppututkindoh kuuluu kolme ruaduo:
1. tekstan lugemine, sanelendu, oman mielen ozuttamine;

2. pagin annetun teeman mugah;

3. annetun tilandehen kuvuandu dialogois.

  Opastuskniigazes työ lövvättö tekstat, kudamat autetah teidy varustuakseh tutkindon toizeh ruadoh.

  Erähät tekstat toinah pätäh teile kogonah, erähät ei, ga joga tekstan pohjale voibi luadie oma kerdomus.

  Uskon, ku työ etto rubie panemah tekstoi mustoh, a iče hyvin mietittö da luajitto omat kerdomukset.

Блок-схема: альтернативный процесс: Sanotah, gu  školanvuvvet – paras aigu.  Midäbo  sinä  voit  sanella  omas  školas. Hyvägo  on sinule  školas? Mindäh? Kunnebo  sinä  lähtet opastumah školan jälles?

                                            Ezmäine teemu

 

 

 

 

  Minä olen Annʼoi. Sugunimi on Ivanova. Minul on 16 vuottu. Opastun Veškelyksen školas, yheksändes luokas. Minä ajatelen, gu školanvuvvet -  paras aigu. Škola, kus mina opastun, on ylen hyvä. Seizou se keski kyläs – Gagarinan pihal. Škola on suuri, kaksikerroksihine. Školas ollah valgiet, suuret, puhtahat kluasat. Täs meidy opastetah ylen hyvät opastajat. Hyö ollah ruadajat da pehmeisydämellizet ristikanzat.

  Školas on voimisteluzualu, kus lapset sportujah. On tiedokonehenkluassu, kus lapset  tiijustetah  äijy midä uuttu internetas. On syöndyperti, kus keitetäh ylen magiedu syömisty.

  Školas opastuu 72 opastujua. Minun kluasas opastuu 7 opastujua. Myö suvaičemmo opastumah. Joga päiviä meil on kuuzi urokkua. Minule mielyttäy literatuuru, rahvahankunduoppi, englannin da karjalan kielet. Karjalan kielen urokoil myö luvemmo, kirjutammo, pagizemmo karjalakse.

  Školas on äijy pruazniekkua: 1 syvyskuudu, Opastajan päivy, Uuzi vuozi, 23 tuhukuudu, 8 kevätkuudu, 25 oraskuudu. Pruazniekkoil lapset lugietah runoloi, pajatetah pajoloi, plʼašitah  tansiloi.

http://www.riorestaurant.cz/images/galerie/upload/original/mensi_zakladniskoly.jpg  Yheksänden kluasan lopus meil ollah tutkinnot. Minä rubien kirjuttamah matematiekkua da venʼan kieldy. Vie mina valličin englannin da karjalan kieldy. 9 kluasan jälles minä jatkan opastundu školas 10 da 11 kluassois. A sit lähten opastumah yliopistoh. Kunne lähten vie duumaičen.

 

 

                 

                          

                               Toine teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Matkustajes voibi tiijustua uuzii mualoi. Suvaičetgo sinä matkustella? Mindäh? Kunnebo sinä ajelit?
 

 

 

 

 

 


 Tänäpäi monet ristikanzat matkustellah ken kus. Erähät suvajah ajella omua muadu myö, erähät suvajah ajella ulgomualoih. Äijy venʼalastu ajelou Turtsieh, Egiptah da toizih mualoih.  Meijän karjalan rahvas puaksuh ajelou Suomeh.

  Matkustella voibi bussil, junal, lendokonehel, mašinal, laival, jalloil. Matkustus on hyvä dielo. Konzu ristikanzu matkustelou häi voi kaččuo äijy midä uuttu, voi tiijustua äijy midä hyviä. Matkustajes voibi vastata uuttu dovariššua.

  Minä vie vähä kus olin. Kaksi vuottu tagaperin  mina ajelin mustu merel leirih Anapa-linnah. Sinne minä da vie toizet lapset ajoimmo junal 2 päiviä. Leiris minä  huogavuin 24 päiviä. Minul ylen mielytti lämmin meri da päiväine.  Kodih minä tulin hyväs mieles.

  Mulloi meijän pereh oli Kiži-suarel. Huondeksel myö tulimmo busil Petroskoih. Petroskois ostimmo liput da laival menimmö suareh. Kiži-suari  seizou Oniegu järvel. Sinne kävyy äijy turistua. Enämbi turistua sie on kezäl. Nikus muailmas ei ole nengomii kirikkölöi kui Kiži-suarel. Suurin on Preobraženskoin kirikkö. Kaiken päivän myö olimmo suarel da kačoimmo puukodiloi, kylylöi da ambaroi. Minä puaksuh mustelen kui myö ajelimmo Kiži-suareh.

  Minä nikonzu en olluh Venʼan piälinnas Moskovas. Ylen tahtozin sinne ajua. Vie minä tahton kaččuo Peterburgua. Muamo uskaldi minule kävvä sinne.

http://www.zerkalo-mira.com/netcat_files/userfiles/42/81354f.jpg

 

                             

                                Kolmas teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Mittuine on  Suomi da  sen eläjät?  
Midä sinä voit sanella Suomen histories. Kävvähgo Suomeh turistat? Midäbo heile mielyttäy sie?
 

 

 

 

 


 

 Suomi on Europan mua. Sijoittuu se Europan pohjozel. Rajattau Venʼanke, Ruočinke da Norjanke. Suomi on vahnu mua. Ezmäzet eläjät tuldih Suomeh 8500 vuvvennu enne meijän eerua. 6 talvikuudu 1917 vuvvennu Suomi sai iččenäzyön. Suomes on 2 valdivo kieldy – suomen kieli da ruočin kieli.    Suomen piälinnu on Helsingi. Helsingi on suurin Suomen linnu. Helsingis eläy läs 600000 hengie. Helsingi on opastundan da kulʼtuuran keskus. Helsingis on yliopistuo, 190 školua. Helsingis on äijy muzeidu da teatrua.

  Suuret Suomen linnat ollah Espoo, Tampere, Vantaa, Turku. Suomen prezidentu on Sauli Niinistö. Suomen pinduala on 338424 km. Suomes eläy 5 millionnua hengie. Suomelazet ollah ahkerat ristikanzat, suvajah puhtahuttu da čomuttu.

  Suomi on järvien da meččien mua. Suomes on läs 190000 järvie da 2000 jogie. Suurin järvi on Saima. Suurimat jovet ollah Kemijogi, Tornijogi da Oulujogi.  Joga vuottu Suomeh kävyy äijy turistua. Heile ylen mielyttäy tama pieni, no ylen čoma da puhtas mua. Äijy turistua tulou Helsingih, Tampereh, Kuopioh, Ouluh, Turkuh, Porvooh. Luonnon mustomerkilöis on tundiettu mägi Aavasaksa. Ylen suures käytökses Suomes on talventurizmu – sukset, snoubordu.

  Minä nikonzu en olluh Suomes, no tahtozin sinne kävvä.

http://img525.imageshack.us/img525/9858/finland1.png

 

 

 

                               Nelläs teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Kes Karjalan tazavallan tundiettulois rahvahis sinä rubiezit pagizemah ulgomualazien dovarisoinke? Kes tazavallan kuulužis ristikanzois sinä olet ylbei? Min periä hyö ollah kuulužat?
 

 

 

 


  Karjal on ylen čoma mua. Täs eläy dai eli äijy kuulužua ristikanzua, kudamii tietäh Karjalas, Venʼas  dai toizis mualois. Ulgomualoin dovarišanke min  pagizizin  V. Brendojevan näh.

  Vladimir Brendojev oli rodivunnuh  06 syvyskuudu 1931 vuvvennu Anuksen  rajonas pienes Randu-hieruzes Sammatuksen lähäl. Brendojevan muamo, Marija Ivanovna, oli hyvä emändy. Tuatto, Egor Semʼonovič ruadoi kirvesmiehenny. Jo školas Volodʼa rubei ladʼdʼuamah runozii. Oldih net venʼan kielel, vesselʼat da lyhyöt. Seiččie vuottu Volodʼa kävyi Kuitežan školah. Sit opastui merimiehekse da ruadoi Valgien meren laivoile, kuduat pyyttih kalua. Kymmene vuottu oli häi «Nalim» laival kapituanannu. Sie hänel oli tusku omua randua. Vladimir rubei kirjuttamah runoloi omal karjalan kielel. Ezmäzet runot oli painettu 1972 vuvvel. Brendojev kirjutti kniigat:Anusrandaine: runot karjalan kielel; Hiilau huoli: runot karjalan kielel; Kadajikko: runot da runoelmu; Kyl’mil: kerdomukset karjalan kielel; Sa olet armas: runot da runokiännökset; Runot;  Sana, kuultu muaman suus: Karjalazet runot lapsil; Jättie hyvä jälgi muale: runot da runokiännökset.

http://fulr.karelia.ru/fotos/images/124a.jpg  V. Brendojev kuoli 24 ligakuudu. Häi oli tovelline karjalaine, suvaičči omua muadu, omua  karjalan kieldy.

 

 

 

 

Блок-схема: альтернативный процесс: Kes Suomen (Venʼan) tundiettulois rahvahis sinä voit sanella? Min periä hyö ollah kuulužat?

Viijes teemu

 

 

 

  Venʼa on suuri da kaunis mua. Äijy kuulužua ristikanzua on Venʼas. Ezmäine kosmonavtu Jurii Gagarin, piirustai Ilja Repin, pajattai Alla Pugačova, liägäri Nikolai Sklifosovskii, sportumies Andrei Aršavin.

Minä tahton sanella Aleksandran Puškinan näh.

   A. Puškin oli rodivunnuh 6 kezäkuudu 1799 vuvvennu Moskovas. Perehes oli muamo – Nadežda Osipovna, tuatto – Sergei Lʼvovič, sizär Olʼga da velli Lev. Jo pienennu häi suvaičči kniigoi. Hänen buabo(muaman muamo), Marija Gannibal, kirjutti: «En tiijä, midä roih minun vahnembas Saša-bunukas. Lugou äijy knigua, a opastuu pahoi».

Kuuzi vuottu Saša opastui Tsarskoselʼskois litseis (1811-1817). Täs Puškin kirjutti äijy runuo. Ezmäzen kerran hänen runo «Dovarišale – runoilijale» oli pandu žurnualah «Europan vestniekku» heinykuus 1814 vuvvennu. A jo 1820 vuvvennu Puškinua nimitettin ezmäzikse venʼan runoilijannu. Nygöi hänen poemua «Ruslan da Lʼudmila», runoromuanua «Evgenii Onegin», druamua «Boris Godunov», pitkykerdomuksen  «Kapitanan tytär» dai toizii tuottehii  tietäh kaikes muailmas.

Kuadui Puškin 27 talvikuudu 1837 vuvvennu. Puškinan elos oli ylen lyhyt. No se ei sudre mennyh. Häi on tovvelline Venʼan genii.

 

 

 

 

Блок-схема: альтернативный процесс: Tiijätgo sinä venʼan da karjalan perindölöi da pruazniekkua? Ongo sinul  armas pruazniekku? Mindähbo  se on  sinule kallis? Kuibo sinä varustat pruazniekakse?                             Kuvves teemu

 

 

 

   

Minä tiijän äijy venʼan da karjalan perindölöi da pruazniekkoi. Uuzi vuozi, Raštavu, Vieresty, Äijypäivy, Sroičan päivy, Iivanan päivy, Spuasan päivy dai toizet pruazniekat kaunistetah ristikanzan elaigua.

   Minun armas pruazniekku on Uuzi vuozi. Minule mielyttäy tämä pruazniekku sidä periä gu myö vastuammo sidä kaikel perehel. Enne pruazniekkua minä da sizär čomendammo kuuzahastu. Panemmo kuuzen oksil kaikenluadustu čomua bobastu. Tuatto tuou laukaspäi syömisty. Muamo luadiu saluattoi, keittäy kartohkua, žuariu lihua da kalua. Myö autammo hänel kattua stolan. Konzu stola on valmis tullah buabo da diedʼoi. Sit myö kaikin istavummo da vuotammo uuttu vuottu. Kačommo televizorua, pagizemmo. Buabo pajattau pajoloi. Myö syömmö magiedu syömisty. Konzu čuasut ozutetah 12 čuassuu kaikin hyvitelemmö toine tostu uvven vuvvenkel: toivotammo tervehytty, ozua, suvaičustu, lykkyy da kaikkie hyviä. Sit annammo lahjoi. Tänävuon mina sain lahjakse 2 hyviä kniigua da pluattʼu. Sit plʼašimmo da kižuammo kižoih. Uuzi vuozi menöy ylen vesseläh.

 

 

 

 

 

                         Seiččemes teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Tiijätgo sinä suomen  perindölöi da pruazniekkua?  Mittuine Suomen pruazniekku sinule mielyttäy? Mindäh?
 

 

 

 

 


  Kui i toizis mualois Suomes on omua perindyö da pruazniekkua.

  Suomelazet vardoiten  säilytetäh vahnoi  perindölöi  da pruazniekkoi. Yksi niilöis on hilläine pagin. Toine perindö on goštien vastavus. Meil Venʼal ei ole nimidä pahua konzu ristikanzu tulou goštih kuččumattah, Suomes goštih muga ei kävvä. Suomelazet ylen hätken varustuakseh goštien tulendah. Paginas suomelazet sanotah toine toizele – sinä. Suomelazil ei ole äijy ystäviä. Vie suomelazet suvajah saunua.

  Suomelazet pruaznuijah eri pruazniekkoi, no puaksumbah suvajah kirikkö pruazniekkoi. 6 pakkaskuudu – Loppiainen; kevätkuul-sulakuul – Äijypäivy; oraskuul – kezäkuul – Helatorstai, Helluntai; kezäkuus – Juhannus; talvikuul – Raštavu.

  Minul mielyttäy suomen pruazniekku Raštavu. Suomes sidä vastatah 25-26 talvikuudu. 23 talvikuudu joga kodih tuvvah kuuzi, sidä čomendetah bobazil. 24 talvikuudu suomelazet kävväh kalmoil. 25 talvikuudu kaikin mennäh kirikköh, viritetäh tuohukset. 26 talvikuudu – vessel päivy. Rahvas tansitah, pajatetah. Suomen raštavan väri – ruskei. Kaikin pannah piäle midä-tahto ruskiedu.

Рождество в Финляндии

                                        Kaheksas teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Sinä olet  goštis suomen dovarišan perehes.  Midäbo sinä sanelet heile  omas perehes?
 

 

 


  Minun pereh on suuri. Perehes on 5 hengie. Myö elämmö Petroskois. Meil on kolmepertihine fatieru.  Muaman nimi on Svetlana Ivanovna. Hänel on 38 vuottu. Häi on myöijy. Tuatan nimi on Ivan Nikolajevič. Hänel on 40 vuottu. Häi on politsimies. Minun velli Sergei opastuu školas 7 kluasas. Hänel on 13 vuottu. Minä olen Lena. Minul on 15 vuottu. Minä opastun 9 kluasas. Minun sizär  Tanʼoi on 7- vuodehine.

Häi opastuu 1 kluasas.

  Vie minul on 2 buabua da diedʼoi. Yksi buabo Annʼoi(muaman muamo) eläy Petroskois. Hänel on 60 vuottu. Häi on eläkkehel. Buabo ylen suvaiččou kodielättilöi. Hänel on 3 kažii. Tuatan vahnembat eletäh Dʼessoilan kyläs. Hyö ollah karjalazet. Kyläs heil on oma kodi. Koin rinnal on peldo. Diedʼoi da buabo kazvatetah kartohkua da toizii kazvoksii. Myö suvaičemmo kävvä  heile goštih.

http://www.xrest.ru/images/collection/00820/493/preview.jpg  Meil on ylen sovukas pereh. Myö yhtes luvemmo kniigua, kačommo televizorua. Kezäl puaksuh kaikin kävymmö meččäh muarjah da sieneh. Talvel joga pyhäpäiviä pastammo piiruadu. Vie myö suvaičemmo suksittua. Meijän armahin pruazniekku on Uuzi Vuozi. Myö kabrastammo fatierua. Stolal panemmo kaikenjyttymiä syömisty. Hyvitelemmö toine tostu uvven vuvvenkel. Vot mittuine on minun pereh.

 

 

 

 

                                                                              Yheksäs teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Sanele. Midä joudaval aijal ruatah sinun yhtenigäizet? Midä suvaičet ruadua sinä välläl aijal? Mindäh?
 

 

 


    

Minun yhtenigäizet joudaval aijal ruatah  midä heile himoittau. Ken kävyy tansikerhoh. Ken pajattau kuoros. Äijät suvajah sportua: ken juoksendelou, ken kižuau jalgumiäččyh, ken uidelou. Erähät suvajah lugie. Monet istutah internetas. On moizet, kuduat nimidä ei ruata, vaigu kävelläh pihal sinne-tänne.

  Minä joudaval aijal äijy luven. Minun armas luvendoteemu – elätit. Elättilöi  minä ylen suvaičen. Minun armas elätti on kaži. Minul on kaži Murka. Minä tiijän kui händy kazvattua, mil händy syöttiä, kui lieččie voimatomuksis. Kai sidä minä luven kniigois.

  Vie mina suvaičen piirustua. 2 kerdua nedʼalis minä kävyn piirustus školah. Sie myö piirustammo luonduo, elättii, ristikanzoi, kodiloi, puuloi i m.i.  Joga pyhänpiän minä pastan magiedu piiruadu, enämbi kaikkiedu minä suvaičen pastua šipainiekkua. Talvel minä suvaičen luistella, a kezäl suvaičen kävvä meččäh  muarjah da gribah.

  Minul on mieldykiinittäi elos sidä periä, gu minul on äijy suvaičustu.

 

first_page_image.jpg

 

                            Kymmenes teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Sinule  goštih tulou ulgomualaine ystävy. Midä sinä sanelet hänel omas kyläs. Midä sinä ozutat hänele omas kyläs?
 

 

 

 


   Minun kodoimua  on pieni karjalaine kylä Veškelys.  Enzimästy kerdua Veškelyksen prihodu oli mainittu dokumentois vuvvennu 1788.

   Veškelykseh küläh kuulutah hierut: Kirikkömägi, Pappila, Padagdja, Makkoila, Vatčaila, Niikoila, Pedri, Hoškoila. Lähäl ollah hierut: Loginselgü, Potkuselgü, Niiniselgü, Meloilu, Lagilambi, Kaššalilambi, Savilačču, Ar‘koila, Padaniekku, Vehkuselgü, Inžuniemi, Mikkoi, Pešin Semoi, Jurikku, Barti, Juplu, Pelleine, Deku, Kudžoiniemi.

  Kyläs on äijü järvie: Kirikköjärvi (järvel seizoi kirikkö), Matkajärvi (järvi on dorogupieles), Tervulambi (lammel lähäl laskiettih tervua), Maimulambi (järves oli äijü maimua), Čižma, Koverlambi, Joučenjärvi.

   Nygöi Veškelükses eläü 600 hengie. Niilöis läs 65% ollah  karjalazet. Külä on čoma  joga vuvvenaijal. Küläs on puu- dai kirpičču kodii. 

   Meijän küläs on histourii-arhitektuurizii mustomerkilöi: Sorokinoin taloi da Georgien časounu. On Veškelükses  hüvä škola, kus opastuu 72 opastujua. Vuvvennu 1998 küläs avavui lapsienkodi. On 2 laukkua, počtu, ambulatourii.  Kyläs pruaznujah äijü pruazniekkua: Uuzi vuozi, Keviän vastavundu dai muudu. Joga vuottu küläs on Veškelüksen pruazniekku – Sroičanpäivü.

   Minä ylen suvaičen omua kyliä!

http://sobory.ru/pic/11240/11253_20091007_085915t.jpg

 

 

 

                             Yhtestostu teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Kuibo sinä piet huoldu omas tervehyös?  
Mittumua sportua suvaijah sinun perehes? 
Kedä kuulužis sportuiččijos sinä tiijät?
 

 

 

 


  Joga ristikanzu tahtou olla tervehenny. No ei joga niilöis pidäy huoldu omas tervehyös. Minä duumaičen gu ei pie tupakoida da juvva viinua, a pidäy sportuija. Meil školas on kolme voimistelun urokkua nedʼalis. Se on ylen hyvä. Urokoil myö juoksendelemmo, hypimmö, kižuammo eri sportukižoih: jalgumiäččyh, pezämiäččyh, verkopezämiäččyh. Talvel urokoil myö suksitammo. Meijän školas puaksuh urokoin jälles ollah sportukilbailut. Joda vuottu sygyzyl meil on «Tervehyön päivy». Kai školʼnekat da opastajat  mennäh meččäh da sie huogavutah.

  Minun perehes sežo suvajah sportua. Talvel, joga pyhänpiän, myö kaikin syksitammo. Kezäl ajelemmo polgupyöräl da kylbiemmo kezoidu.  Puaksuh kävymmö meččäh gribah da muarjah.

  Vie suvaičemmo kaččuo sportua televizoras. Sie ozutetah äijy  sportuičijua. Minul mielytetäh: futbolistu Andrei Aršavin, basketbolistu Andrei Kirilenko, borčuiččii Nikolai Valuev, uidai Julia Efimova, tennisistu Marija Šarapova, jiäkurʼoihkižuaju Nikolai Ovečkin, gimnastu Alina Kabajeva.

  Sportu andau ristikanzale vägie, hyviä mieldy, ayttau eliä!

http://www.tsogu.ru/media/photos/2011/09_27/sport.jpg                                   

 

 

 

 

 

Kahtestostu teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Sanele annetun teeman mugah. Ekolougien probliemat ollah aktualizet tänäpäi. Mindäh? Midäbo sinä da myö kaikin voimmo luadie ymbäristön akkiloccemizekse?
 

 

 

 

 

 


  Muailmal on äijy ekologien probliemua. Ken on viäry niilöis? Vastavus on yksi. Viäry – ristikanzu!!!

  Luondo on meijän toine kodi. Ristikanzu omil käzil rikkou omua kodii. Mečät ollah kuattu. Vezi järvis on ligahine, sidä periä kalua niilöis ei ole. Joga vuottu tulipalolois häviey äijy zvierilöi. Suuris linnois on jygei hengittiä, sidä periä gu ilmu ei ole puhtas. Äijy voimattomastu on pahas ekologies. Ristikanzu duumaiččou, gu häi voi luadie luonnos, midä tahtou. Se ei ole muga.

  Luondo on ylen kaunis. Äijy kirjuttajua on kirjuttannuh luonnos. Äijy piirustajua on luadinuh luonnonkuvii. Meile pidäy puolistua luonduo. Hyvin tiediä luonnon zakonat.

  Hyvä, gu Karjalas on kohtii, kudamii rahvas vardojah.  Ezimerkikse, puistolois «Kivač», «Paanajärvi», «Kalevalan» vazitah meččiä, elättilöi, linduloi da kaloi.

  Myö emmo voi eliä  ilmai luonduo. Ei pie abeija luonduo! Ei pie katkata puuloi, lykätä bankua järveh, nʼyhtie kukkazii.

  Pidäy auttua luonnol!

http://desktopwallpapers.org.ua/pic/201107/1280x720/desktopwallpapers.org.ua-686.jpg

 

 

 

 

Kolmastostu teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Nygöi  äijy rahvastu opastuu eri kielii?
Sinä opastut anglien da karjalan kieldy? Mindäh?
 

 

 

 


  Tänäpäi äijy rahvastu opastuu eri kielii. Se on  hyvä. Ylen äijy niilöis opastuu anglien kieldy. Mindäh?

-Konzu tiijät anglien kieldy on kebjembi löydiä hyvän ruavon.

-Konzu  ajat  toizih mualoih on kebjembi keskustella rahvahienke.

-Internetas  äijy  midä on  kirjutettu  anglien  kielel.

  Minä opastun anglien kieldy viijenden kluasas algajen. Minä tiijän da kirjutan äijy sanua anglien kielel. Hyvin ellendän opastajua. Maltan lugie da vähazen pagizen.

  Vie meijän školas opastutah karjalan kieldy. Minä opastun karjalan kieldy ezmäzen kluasan algajen. Karjalan kieli on Karjalan tazavallan kieli. Omua kieldy ei pie unohtua. Nygöi ei ylen äijy rahvastu paistah karjalan kielel, sidä periä karjalan kieldy pidäy vardoija da kehittiä.     Karjalan kielel paistih meijän buabat da diedʼoit. Hyö meile jätettih omua kulʼtuurua, kuduadu parembi opastuo karjalan kielel. Karjalan kielel urokoil myö pagizemmo eri teemoih, opastummo gramatiekkua, pajatammo pajozii, luvemmo karjalan suarnoi da sananpolviloi, arbuammo karjalan arbaituksii.

  Minä duumaičen, gu enämbi ristikanzu tiedäy kielii se parembi on!

http://www.finnougoria.ru/upload/iblock/c3e/karialan-keili-1.jpg

 

 

 

 

Nellästostu teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Mielyttäygo sinule taido. Mittumii taidoloi sinä tiijät? Kävytgo sinä muzieloih, teatroih? Mdiä sinä voit sanella Petroskoin teatrois. Olitgo sinä Petroskoin kanzallizes teatras?
 

 

 

 


 

  Monil ristikanzoil mielyttäy taido. On eri lajiloi taidoloi: mualuamistaido, gruafikku, kuvanvestotaido, arhitektuuru, kirjallizus, kinotaido, teatru.

  Enämbi kaikkiedu niilöis minä suvaičen kinotaiduo. Minä kačon äijy kinuo. Kinos voit äijy midä tiijustua. Minun armas filʼmu on «Meri Popins». Tämä filʼmu on ylen vessel da mieldykiinittäi. Yhtes perehes on 2 lastu, Maikl da Džein. Heijän tuatto da muamo ainos ruatah. Heile ei ole aigua kazvattua omii lapsii.  Lapsien niškoi hyö löydih  kodiopastajua. Nuori naine vihmusuojunke käis ei anna lapsile igävöijä.

  Toizii taidoloi mina sežo suvaičen. Ei ylen puaksun, no mina kävyn muzieloih da teatroih. Petroskois mina olin kodialovehenmuzies, tuttiteatras da kanzallizes teatras.

  Petroskoin kanzalline teatru oli alustettu Petroskois 1932 vuvvennu. Teatras voi kaččuo ozutelmoi karjalan, suomen, venʼan kielel. Teatras on 2 lavua, suuri – 300 tilua, pieni – 50 tilua. Nygöi teatran johtai on Šumskaja I.P. Linnalazet dai linnan goštʼat suvajah kävvä Petroskoin kanzallizeh teatrah.

http://img5.arrivo.ru/cfcd/68/2420/2/Nacionalnii-teatr-v-Karelii-2-all-karelia.ru.jpg

 

 

 

 

Viijestostu teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Mi sinun mieldy myö on ystävys? Ongo sinul ystävy školas? Kui hätken työ oletto yhtevykses? Midä suvaiččou sinun ystävy? Kuibo työ vietättö aigua?
 

 

 


                                                                                                

 

  Minun mieldy myö ystävys on ylen hyvä sana. Ystävänke elos on vessellembi. On kenenke paista, on kenel kyzyö abuu. Ystäväle sinä voit sanuo kai midä et sano toizile.

  Minun paras ystävy on Nazarova Olʼa. Myö opastummo yhtes kluasas. Meijän ystävys kestäy jo 9 vuottu. Tunnustuimmo myö ezmäzes kluasas. Silloi myö olimmo vie pienet. Nygöi myö jo olemmo suuret, dai meijän ystävys on suuri da luja. Olʼa on čoma, korgeikazvoine neidine. Hänel ollah suuret sinizet silʼmät, pitkät mustat tukat. Häi hyvin opastuu školas. Häi puaksuh auttau minul luadie matematiekan kodiruadoloi. Olʼa suvaiččou kodielättilöi. Hänel on koiru da kaži. Olʼa äijy lugou. Vie Olʼa hyvin pajattau.

  Školas dai urokoin jälles myö ainos olemmo yhtes. Kahtei myö suvaičemmo kävellä pihal. Kaksi päiviä nedʼalis kävymmö uindualikkoh.

Talvel suksitammo. Kezäl, konzu Olʼa on kyläs, myö puaksuh pagizemmo toine toizenke telefonua myö. Minul on igävy konzu Olʼua ei ole rinnal dai häi igävöiččöy minuu.

 

http://cs5985.userapi.com/u57464665/-6/x_c129df27.jpg

Kuvvestostu teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Joga vuvvenaijal  ollah  omat erot.  Mittumat?
 Mittuine vuvvenaigu sinun mieldy myö  on  paras?
 

 

 


   Vuvves on 4 vuvvenaigua: talvi, kevät, sygyzy, kezä.

  Talvi on ezmäine vuvvenajan vellilöis. Talvi on vilu vuvvenaigu. Panou lundu. Puaksuh ollah pakkazet. Tuhuu da tuulou. Lapset suvajah talvie. Hyö čuratah suksil, ajellah mäispäi regyöl, luistellah jiädy myö. Luaijtah lumiukkoloi.

  Tulou kevät. Roihes lämmembi. Pastau päiväine. Sulau lumi. Suvespäi tullah muuttolinnut. Čurčetah ojazet. Mua dai puut vihoitetah. Kai elävyy.

  Kezä on čomin vuvvenaigu. Mečäs kaunisti pajatetah linnut. Kukitah kukat. Kazvetah muarjat dai grivat. Lapset kogo päivät ollah pihal. Heil ollah kezälomat. Hyö kylbietäh kezoidu, päivitytäh, kižatah eri kižoih.

  Sygyzyl linnut kerävytäh parviloih da lennetäh lämmih mualoih. Puulois pakutah lehtet. Net ollah ruskiet, ruspakot, keldazet.

Puaksuh ollah vihmat. Rahvas pannah piäle lämmät sovat. Lapset mennäh školah.

  Minä ylen suvaičen keziä. Kezäl minä huogavun 3 kuudu. Kai lomat minä olen buaballuo kyläs. Minä autan buabal kodiruadolois. Puaksuh mina kävyn meččäh keriämäh muarjua da gribua. Kyläs minul on äijy dovariššua. Yhtes meile on ylen vessel.

http://cs10859.vkontakte.ru/u139733707/-14/x_f3b91b95.jpg

 

 

 

Блок-схема: альтернативный процесс: Sanele annetun teeman mugah. 
Välly teemu.
Seiččemestostu teemu

 

                                                                                               

  Täs voibi sanella mis himoittau. Minä sanelen karjalan kylys.

 Karjalazet  ylen  äijäl  suvaittih kylyy. Kyly salvettih järvi da jogirandah. Karjalan kyly oli mustukyly, uksičupus oli kivipäčči. Heinarrel kylyy lämmitetih jogapäiviä, talvel – suovattoin. Karjalazet kylylöis ei pesty sobua, piettih sidä puhtahannu. Karjalazet  uskottih gu kylys eläy kylynižändy.

 Mustu kyly stroittih parzilois. Ikkunat luajittih pienet. Lait, uksi da veräi oldih madalat. Kylys oli kaksi ozua: senčoi da pezevys kohtu. Suuri merkičys kylys on kivipäčil. Kivilöil oli kattil. Kattilas lämmitettih vetty. Kivipäčil ei olluh trubua.

 Yoga kylys oli kartu. Kartas luaijttih lämmiä vetty, pestih lapsii.  Korvois piettih viluu vetty. Šaikas ristikanzu pezevyi da valeli iččiedu veil. Kauhal kylys lykättih löylyy. Magei löyly parandi rahvastu kaikis voimatomuksis. Koukul šelottih hiilet. Vihko oli luajittu niinipuus.

Kylyh ristikanzu otti vastan. Karjalazet käytettih koivun, kadajan, pihl'an vastoi.

 Meijän perehes on kyly. Se on vahnu, mustu kyly. Gu tahtonet pestiäkseh kylys ota rengit da mene järvel. Sit tuo halguo. Pane hallot päččih. Avua trubua. Viritä tuohi. Konzu kyly lämbiey, kabrasta sen - pyhki kylyn, peze lattiet da laučat. Salbua truvan. Anna kyly myöndyy. Hyviä löylyy!

 

 

 

 

Kaheksastostu teemu

Блок-схема: альтернативный процесс: Mil  mielyttäy turistoile Venʼa?  Mittumis  linnois Venʼa on ylbei?  Matkustelitgo sinä Venʼan linnoi myö?  Mittumat Venʼan linnat sinule mielytetäh?  Mil?
 

 

 

 

 

 


  Venʼa on suuri valdivo. Sen pinduala on 17 098 246 km. Venʼal eläy 143,2 mln. hengie. Venʼan piälinnu on Moskovu. Valdivokieli - venʼan kieli. Venʼan prezidentu on Vladimir Putin. Venʼa rajoittuu 18 mualoinke. Venʼa on monikanzalline mua. Venʼan valdivo pruazniekat ollah: Uuzi vuozi, Naizien päivy, Voiton päivy, Venʼan päivy dai muut.  

  Äijy turistua kävyy Venʼah. Heile mielyttäy Venʼan luondo, Venʼan linnat da Venʼan kulʼtuuru. Puaksuh ulgomualointuristoi voi vastata   Moskovas dai Piiteris.  Sie on ylen äijy muzeidu, mustopačastu, teatrua. Venʼal on äijy hyviä linnua: Novgorodu, Volgogradu, Novosibirsku, Smolensku, Murmansku, Tula, Novorossiisku da m.j.

  Minä tahtozin kävvä monih Venʼan linnoih, no olin  vaiku Piiteris.

Piiteri on vahnu Venʼan linnu. Sen alusti Pʼotr I vuvvennu 1703. Piiteris eläy 5 mln. hengie. Sijoittuu Piiteri Neva-jovel. Piiteris mina olin 3 päiviä. Ehtin kaččuo Aurorua, olin Ermitažas, Venʼan muzeis. Ajelin Nevua myö laival. Näin Mariinskii teatran, Talven dvorčan, Aleksandro-Nevskii lavran. Kävelin Petergofua myö. Aigu proiji ylen terväh.  Ei himoitannuh lähtie iäres, muga hivin oli Piiteris.

File:Russian museam.JPG

 

 

Блок-схема: альтернативный процесс: Midä sinä voit sanella Suomen piälinnas? Olitgo sinä Helʼsingis? Midä sinul mielytti? Mindäh? Midä turistat voijah kaččuo Helsingis?                                   Yheksästostu teemu

 

 

 

 

  Helʼsingi on Suomen piälinnu.  Sijoituu se Suomen lahten rannal. Helʼsingis  eläy läs 600000 hengie.  Helʼsingi  alusti  tsuari  Gustav Vasa  vuvvennu 1550.   

  Nygöi  Helʼsinki on suurin Suomen linnu. Turistat suvajah olla Helʼsingis.  Ket oldih  Helʼsingis  sanottih vaiku hyviä täs linnas.       Helʼsingis  on 2 lendoazemua, rauduazemu, meriportu, yliopisto, 190 školua, äijy muzeidu, teatrua, kinoteatrua. Helsingin piänähtävykset ollah: Senatan lagivo, Uspenian kirikkö, Suomenlinna, eläinpuisto Korkeasaari, Kirikkö Temppeleaukio, akvaparku «Serena», iloituksen puisto Linnanmäki.

  Minä nikonzu en olluh Suomes, no tahtozin sinne kävvä.

  Ezmäi minä kävelizin Helʼsingin pihua myö. Minä ajatelen, gu sie on ylen puhtas da čoma. Sit menizin tyttiteatrah Sampo.

  Vie minä lähtizin Suomen kanzallizeh muzieh. Sijoittuu se Mannergeiman prospektil. Muzien alustettih  arhitektorat

G. Gezellius, E. Saarinen, A. Lindgren. Omat veriät muzei avai 1916 vuvvennu. Muzieh on kerätty äijy ozutteluezinehty: raududendua, medalii, ordenua, juveliiručomendustu.

  Tulgua Suomen piälinnah Helʼsingih!

File:Kansallismuseo Helsinki.jpg

 

 

Блок-схема: альтернативный процесс: Mindäh Karjalah kävväh turistat? Midä sinä sanelizit ulgomualazel ystäväl  Karjalan tazavallas? Tiijätgo sinä Karjalan histouriedu?                               Kahteskymmenes teemu

 

 

  Äijü voi sanella mittuine on čoma da kaunis meijän mua. Sijoituu Karjal Ven’an luodehel. Pinduala on 180,5 km. Karjal – on järvien da jogien mua. Täs on 61000 järvie. Suurimat ollah Oniegu da Luadogu. Karjalas on läs 27000 jogie. Suurimat ollah Vodla, Kem’, Onda, Unga, Čirka-Kem’, Kovda, Šuja, Suna, Vig. Karjalan piälinnu on Petroskoi, kuduan alusti 1703 vuvvennu Petr I.

  Ylen mieldykiinittäi on Karjalan histourii. Ezmäzet ristikanzat tuldih Karjalah 6-7 vuozituhanden aigah enne mejän eerua. Karjalaine heimo on roinnuhes I vuozituhanden aigah Karjalan kannaksel, pohjas-päivänlaskupuolizen Luadogujärven rannikol.  12 vuozituhandes Karjalan rahvahan formiruičus meni Novgorodan alavozes. 1478 vuvves Karjal liityi Ven’an tsentralizuitun valdivoh. 20 oraskuudu 1784 vuvvennu oli perustettu Anuksen gubernii. 8 kezäkuudu 1920 vuvvennu – Karjalan Ruadairahvahan Kommuunu. 25 heinykuudu 1923 vuvvennu – Karjalan Avtonomien Nevvostovaldivo Sotsialističeskoi Tazavaldu. 31 kevätkuudu 1940 vuvvennu – Karjalan-Suomelaine tazavaldu. 16 heinykuudu 1956 vuvvennu - Karjalan Avtonomien Nevvostovaldivo Sotsialističeskoi Tazavaldu. 13 kylmykuudu 1991 vuvvennu – Karjalan tazavaldu.

  Karjalas on ylen äijy kummalistu čuppua. Turistat omil silmil voijah nähtä: Martsial’nie Vodi, Kivač puisto, Karjalan tyttiteatru, Petroglifat,Oman muan muzei Petroskois da äijy mida muudu.

Mieros kaikile on tunnettu karjalan-suomen eepossu “Kalevala”.

http://russights.ru/img/kizhi_1.jpg Minä olen ylbei sendäh, gu olen rodinuhes Karjalas!

 

Просмотрено: 0%
Просмотрено: 0%
Скачать материал
Скачать материал "Разговорные темы на карельском языке"

Методические разработки к Вашему уроку:

Получите новую специальность за 3 месяца

Менеджер бизнес-процессов

Получите профессию

Экскурсовод (гид)

за 6 месяцев

Пройти курс

Рабочие листы
к вашим урокам

Скачать

Краткое описание документа:

Самая напряженная пора для школьников - это время сдачи выпускных экзаменов. Данное пособие создано для тех, кто решил сдавать ГИА по карельскому языку (ливвиковское наречие). ГИА по родному языку состоит из 3 заданий: 1. Чтение текста, пересказ, высказывание собственного мнения; 2. Монолог по предложенной теме; 3. Разыгрывание предложенной ситуации в форме диалога. В пособии собраны образцы текстов, которые помогут вам подготовиться ко II части экзамена. Возможно, какие-то тексты подойдут полностью, какие-то частично, но любой из них может служить основой для составления собственного рассказа.

Скачать материал

Найдите материал к любому уроку, указав свой предмет (категорию), класс, учебник и тему:

6 625 053 материала в базе

Скачать материал

Другие материалы

Вам будут интересны эти курсы:

Оставьте свой комментарий

Авторизуйтесь, чтобы задавать вопросы.

  • Скачать материал
    • 24.08.2020 273
    • DOCX 1.5 мбайт
    • Оцените материал:
  • Настоящий материал опубликован пользователем Илларионов Александр Геннадьевич. Инфоурок является информационным посредником и предоставляет пользователям возможность размещать на сайте методические материалы. Всю ответственность за опубликованные материалы, содержащиеся в них сведения, а также за соблюдение авторских прав несут пользователи, загрузившие материал на сайт

    Если Вы считаете, что материал нарушает авторские права либо по каким-то другим причинам должен быть удален с сайта, Вы можете оставить жалобу на материал.

    Удалить материал
  • Автор материала

    • На сайте: 3 года и 3 месяца
    • Подписчики: 0
    • Всего просмотров: 93166
    • Всего материалов: 234

Ваша скидка на курсы

40%
Скидка для нового слушателя. Войдите на сайт, чтобы применить скидку к любому курсу
Курсы со скидкой

Курс профессиональной переподготовки

Методист-разработчик онлайн-курсов

Методист-разработчик онлайн-курсов

500/1000 ч.

Подать заявку О курсе
  • Сейчас обучается 66 человек из 34 регионов

Курс повышения квалификации

Специалист в области охраны труда

72/180 ч.

от 1750 руб. от 1050 руб.
Подать заявку О курсе
  • Сейчас обучается 40 человек из 19 регионов

Курс профессиональной переподготовки

Руководство электронной службой архивов, библиотек и информационно-библиотечных центров

Начальник отдела (заведующий отделом) архива

600 ч.

9840 руб. 5900 руб.
Подать заявку О курсе

Курс профессиональной переподготовки

Организация деятельности библиотекаря в профессиональном образовании

Библиотекарь

300/600 ч.

от 7900 руб. от 3950 руб.
Подать заявку О курсе
  • Сейчас обучается 282 человека из 66 регионов

Мини-курс

Коррекция нарушений у детей: сна, питания и приучения к туалету

6 ч.

780 руб. 390 руб.
Подать заявку О курсе

Мини-курс

Интеллектуальная собственность: медиа и фотографии

4 ч.

780 руб. 390 руб.
Подать заявку О курсе

Мини-курс

Финансовые аспекты и ценности: концепции ответственного инвестирования

4 ч.

780 руб. 390 руб.
Подать заявку О курсе